Kirikud ja kogudused Kehtna vallas
EELK Järvakandi Pauluse kirik 18.08.1996
18. august 1996 läheb Järvakandi kui Eesti klaasipealinna ajalukku päevana, kui peapiiskop Jaan Kiivit pühitses sealse esimese luterliku kiriku.
Tegemist ei ole täiesti uue ehitisega, vaid algselt kauplusele ning hiljem raamatukogule ja alevivalitsusele peavarju pakkunud hoone kapitaalse ümberehitusega, mida lõuna poole eeskoja ja kellatorniga laiendati. Projekti tegi arhitekt Illar Kannelmäe.
Esimene Järvakandi nime kandev pühakoda püstitati Rapla koguduse abikirikuna juba aastal 1854 omaaegse Järvakandi ja Kehtna valla piirile Lellapere/Käbikülla, mille baasil moodustati 1945. aastal iseseisev Järvakandi Peetri kogudus. 1980ndate lõpu rahvuslik ärkamisliikumine tõi ka sellesse väikesesse kogudusse uut hingust ja värsket verd.
Et Järvakandi alevi rahval oli tülikas 17 km kaugusele asuvasse pühakotta pääseda, hakkasid 1993. aasta sügisest toimuma regulaarsed jumalateenistused Järvakandi alevi klubis.
Järvakandi alevisse oma kiriku ehitamise initsiaatoriks sai tollane Järvakandi alevi volikogu esimees ja hilisem vallavanem Tõnu Saar, kes oli ühtlasi ka Kehtna külje all tegutsenud Järvakandi Peetri koguduse juhatuse esimees. Kiriku ehitamist finantseeris põhiliselt Juva sõpruskogudus Soomes, kellega tekkisid head suhted kõigepealt muusikute vahel, mis hiljem arenes juba laiemaks ja seni aktiivselt toimivaks koostööks.
Et vana Järvakandi kirik, mis nüüd kannab Kehtna kiriku nime, oli pühendatud apostel Peetrusele, sai uue kiriku kaitsepühakuks apostel Paulus. Aasta pärast kiriku valmimist rajati Järvakandi alevisse ka oma surnuaed.
Väike ja armas puidust pühakoda, kuhu mahub istuma ligi 80 inimest, asub alevi pargi servas ning on ka igale Järvakandist läbisõitjale kergesti leitav. Jumalateenistused toimuvad kuu esimesel ja kolmandal pühapäeval ning suurematel kirikupühadel algusega kell 15.
Kehtna Peetri kirik (endine Järvakandi Peetri kirik) 20.06.1854
20.juunil 1854. aastal pühitses Rapla koguduse õpetaja Eduard Pontus Haller kunagise Järvakandi ja Kehtna valla piirile Käbikülla ehitatud pühakoja Rapla koguduse abikirikuks, mis pühendati Jeesuse esiapostlile Peetrusele. Kuna hoone ehitati Järvakandi mõisa maadele, hakkas ta kandma Järvakandi Peetri kiriku nime. Selle madala ja algselt ilma tornita palvemaja meenutava hoone läänekülge ehitati haritorn alles 33 aastat hiljem. 1922.aastal rajati kiriku ette kalmistu, mistõttu rahvasuus hakati Peetri kirikut ka kabeliks või kabelikirikuks kutsuma. 1914.a. sai kirik orelimeister Terkmanni töökojas valmistatud pilli. 1939.a. valmis altarikujuks koopia kuulsa taani kunstniku Thorwaldseni õnnistavast Kristusest, mille originaal asub Kopenhaageni toomkirikus.
Et Rapla õpetaja käis seal reeglina vaid korra kuus armulauateenistusi pidamas, tegid põhilise töö ära kohapeal elanud köstrid. Kõige kauem oli selles ametis Leonhard Vatsar, kes 1950.aastal sai ka diakonipühitsuse ning teenis kohalikku rahvast ustavalt 36 aastat. Praegune kogudusemaja kiriku taha ehitati vana maja asemele 1957.aastal.
Päris oma õpetaja on Peetri kirikul olnud vaid kaks lühikest perioodi, Friedrich Uuspõld aastatel 1938-1941 ning Jaanus Noormägi täpselt pool sajandit hiljem, aastatel 1988-1991. Mõlemad oma õpetajaga perioodid kujunesid kogudusele sisuliseks tõusuajaks, kui tuli juurde uusi inimesi, peeti sagedamini jumalateenistusi ja aktiviseerus märgatavalt koguduse tegevus.
1992.-1998.aastani täitis Järvakandi koguduse vaimuliku ülesandeid diakon Jaan Kähar, kelle 1991.a. asutatud Johannese seminar Kehtnas tõi uut mõtlemist ja värsket vaimu alevisse, kuhu aastakümnete jooksul kompartei funktsionäride koolitamine oli oma paratamatu pitseri jätnud.
Et nõukogude ajal ei tohtinud ühel kogudusel olla mitut pühakoda, registreeriti 1945.a. Järvakandi juriidiliselt iseseisvaks koguduseks, kuigi sisuliselt jäädi tegutsema Rapla koguduse osana. Kui 1996.aastal valmis Järvakandi alevis oma kirik, muutus väikesel kogudusel kahe kiriku ülalpidamine raskeks. Nüüdseks on Kehtna piirkond taas ühendatud Rapla emakogudusega ning nii Peetri kirik kui ka kalmistu kannavad Kehtna nime.
Jumalateenistused Kehtna Peetri kirikus toimuvad kuu viimsel pühapäeval ning detsembris jõululaupäeval. Surnuaiapüha Kehtna kalmistul toimub juulikuu viimasel pühapäeval.
Lelle Püha Kolmainu kirik 26.08.1876
Lelle kogudus on avatud 1851 jaanuaris. Jumalateenistuskoht oli esialgu Kullimaa talus praegusest kirikust 20 km kaugusel. Kivikirik ehitati aastail 1866-1868 Riia peapiiskopi Platoni poolt eraldatud raha eest. Projekteerimine käis väga lihtsalt: joonised kopeeriti 1:1-le. Lelle kiriku joonis aastast 1865 o maha joonistatud Läti Laudna kiriku jooniselt 1864. Ehitamiseks kulus 11 000 rubla. Põhiliseks tööjõuks olid kohalikud eestlased.
Lelle kiriku ametlik pühitsustseremoonia toimus alles 26. augustil 1876. aastal Püha Kolmainu auks Pärnu preestri Aleksander Poletajevi poolt.
Lelle koguduse esimesteks preestriteks olid 1850-1852. aastatel Fjodor Snamenski ja Pjotr Timofejev (kumbi ühe aasta), 1852-1858. aastatel Vassili Polistovski, Vassili ja Aleksei Verhhoustinski, viimane aastatel 1864-1869- kirikla ja kiriku valmimise ajal.
Lelle apostlik-õigeusu kogudus oli 19. sajandi keskpaiku üks suurematest kogudustest Põhja-Liivimaal. Lelle kirikule kuulus 3,5 dessatiini maad (~7 ha).
Koguduse liikmete arvu kohta on teada järgmist. 1891. aastal- 1657 inimest, 1901. aastal- 1800 inimest, 1930. aastal- 1220 inimest, 1933. aastal- 1068 inimest, 1974. aastal ligikaudu 100 ja 1998. aastal 30 inimese ringis.
Kiriku esimene kapitaalremont tehti aastatel 1923-1924, maksumusega 2200 Eesti marka. Viimane remont tehti Moskva Patriarhaadi rahadega 1973. aastal.
Seoses Juuru kiriku sulgemisega 1961. aastal liideti Lelle kogudusega Juuru kogudus.
Kirikut kasutab Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Lelle Püha Kolmainu kogudus.