Üle maailma pandeemiliseks muutunud coronaviiruse  SARS- CoV 2 tekitatud viirusnakkushaigus COVID19 on  hästi nakkav haigus, mis ei kahjusta vaid kopse, pihta võib saada kogu organism. Surevus sellesse haigusesse on suur, eriti vanemate ja kroonilisi haigusi põdevate inimeste seas, kuid surmajuhtumeid esineb ka nooremate ning täiesti tervete inimeste seas. Haiguse põdemise tagajärjel tekkinud tüsistused võivad patsienti saata kogu elu ning oluliselt langetada tema elukvaliteeti. Viirushaiguste vastu  võitlemiseks on juba pikka aega efektiivseim vahend vaktsineerimine, mille tulemusel tekivad organismis viiruse vastu võitlevad antikehad, mis organismi tunginud viiruse ära tunnevad ja hävitavad.  Sarnaseid pandeemilisi viiruse põhjustatud nakkushaigusi on olnud ennemgi, tuletagem meelde või poliomüeliidi ehk lastehalvatuse viirust, mis viiekümnendate aastate keskel ka Eestis massiliselt levis. Ka siis saadi haigusest jagu vaktsineerimisega.  Sarnaselt on vaktsineeritud ka leetrite, mumpsi  ja teistegi haiguste vastu.

Vale on väita, et meil ei ole pikaajalist ja kontrollitud kogemust viirushaiguste vastu võitlemisel. On küll ! Viiruse vastu vaktsineerimisega, nagu mikroobide põhjustatud haiguste vastu antibiootikumidega.

Eestis on praegusel hetkel kasutuses kolm vaktsiini: Pfizer- BioNTech vaktsiin, Moderna vaktsiin ja Jansseni vaktsiin. 

Esimesed kaks on nn mRNA vaktsiinid. Antud vaktsiinid toimivad seeläbi, et valmistavad  organismi end COVID-19 vastu kaitsma, sisaldades  mRNA molekuli, mis toimib rakkudele juhendina ogavalgu valmistamiseks. Ogavalk on SARS-CoV-2 viiruse pinnal olev molekul, mis aitab viirusel inimese keharakkudesse siseneda. Kui inimene saab vaktsiini, valmistavad osad keharakud mRNA-l oleva info põhjal mõnda aega ogavalku. Inimese immuunsüsteem tunneb valmistatud ogavalgu ära kui kehale võõra ning hakkab tootma selle vastu antikehi ja spetsiifilisi T-rakke, mis hiljem, kui organism viirusega kokku puutub, selle hävitavad. Vaktsiinis olev mRNA lagundatakse organismis pärast vaktsineerimist lühikese aja jooksul. 

Jansseni vaktsiin sisaldab teist viirust (adenoviiruse perekonnast), mida on muudetud nii, et selles on SARS-CoV-2 ogavalgu tegemiseks vajalik geen. Kui inimene saab vaktsiini, viib see SARS-CoV-2 geeni keharakkudesse. Rakud valmistavad geenil oleva info põhjal ogavalgu. Inimese immuunsüsteem tunneb valmistatud ogavalgu ära kui kehale võõra ning hakkab tootma selle vastu antikehi ja spetsiifilisi T-rakke, mis hiljem, kui organism viirusega kokku puutub, selle hävitavad. Vaktsiinis olev adenoviirus ei ole paljunemisvõimeline ning ei põhjusta haigestumist. Sarnast põhimõtet ja adenoviirust  vaktsiini alusena on kasutatud  ka Venemaal toodetud SputnikV vaktsiinis, mida Eestis aga ei kasutata. Nii et - kui ollakse SputnikV usku, valige analoogne Jansseni vaktsiin.