Lipu heiskamise päevad

 

Eesti lipu kasutamise kord on reguleeritud Eesti lipu seadusega. Seaduses sätestatud normid on miinimumnõuded Eesti lipu kasutamiseks. See tähendab, et seaduse norme täites võib igaüks heisata Eesti lipu sagedamini kui seaduses on sätestatud.

Näiteks sätestab seadus, et iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvuspäeval heisatakse Eesti lipp kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetele. Samas on igaühel õigus heisata Eesti lipp ka teistel lipupäevadel ning ka isiklikel tähtpäevadel.

Eesti lipp on nii riigi- kui rahvuslipp, seetõttu tuleb seda kohelda austuse ja väärikusega. Parema ja ühtsema praktika kujundamiseks oleme sõnastanud täpsemad soovitused Eesti lipu kasutamiseks. Täiendavaid selgitusi lipu ja selle värvuskombinatsiooni kasutamise korra kohta annab Riigikantselei.

 

Lipupäevad on:

3. jaanuar - Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev;  
2. veebruar -Tartu rahulepingu aastapäev;

24. veebruar -iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev;

14. märts - emakeelepäev;

maikuu teine pühapäev - emadepäev;

9. mai – Euroopa päev;

4. juuni – Eesti lipu päev;

14. juuni - leinapäev (lipud heisatakse leinalipuna);

23. juuni - võidupüha;

24. juuni - jaanipäev;

20. august - taasiseseisvumispäev;

1. september – teadmistepäev;

novembrikuu teine pühapäev - isadepäev;

 

Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev.