KUMMA KÜLA

 

KUMMA küla on üks vanadest Eestimaa küladest. Asub endises Rapla kihelkonnas Kehtna vallas.

Küla tekkis allikasoone lähedusse. Sellepärast siis taludki ridastikku. Majad on allikasoonest kõrgemal pool, sest maapind madaldub veekogu poole. Õhust vaadates on Kumma küla hobuseraua kujuline, läbi küla voolav allikasoon samuti. Võib olla tuli küla nimi kumera allikasoone järgi.

Niidre mäel on muistsel kalmekohal tähis – I aastatuhat. Esimesed andmed Kumma külast pärinevad Taani Hindamisraamatust „LIBER CENSUS DANIAE" 1219-1220 aastatest, mille koostasid Põhja-Eesti elanikke ristinud preestrid. Raamat sisaldab andmeid maavalduste kohta, kus on ka Eestimaa kohanimestik ligi 500 küla nimega. Tolleaegne Taani kuningas Waldemar II tõi oma väed 1219 Põhja-Eestisse ja kohe algas siin ka elanike ristimine. Iga küla nimi, kus saksasoost preestrid oma ristimiskäiguga läbi olid käinud, märgiti üles. Samuti küla suurus. Tolle aja kohta oli Kumma küla suur – külas oli märgitud 10 adramaad. ADER oli kui tööriist ja ühtlasi MÕÕTÜHIK küla suuruse hindamisel. Üks ader toitis ühe pere. Seega oli Kummas 10 peret, kus elasid mitmed põlvkonnad koos. Kumma küla nimi on hindamisraamatus väga raskes kirjapildis COMPAYAS. 1341. aastal on Kumma nimi kirja pandud sõnaga KUMMUS, KUMS. Siit võib oletada, et Kumma nimi pandi just maapinna kumeruse järgi. See on see Kumma mägi, mis siis oli veel kumeram. Ürikud on andnud aegade jooksul Kumma küla nimevariantideks CUMMIS, KUMBBEKUELLA (1571), KUMMES (1694), KUMS (1726), KOTZU KUMMA, HERMETTE-KUMMA (1782). 1725-1726 viidi läbi adrarevisjon, mis sai teoks mõisa toiminguna. Kummas on siis kirja pandud 35 peret. Üles on märgitud kaks Kummat. Need on ÜLEM- ja ALAM-KUMMA (OBER UND UNTER KUMMA). Praegugi on ALL- ja MÄEKÜLA, lisaks KASSISABA. Alam-Kumma kaugemat osa nimetati Moiskuliks, mis lõpuks eraldus täielikult ja sai NURME küla nime. Teiselt poolt eraldus SAUNA küla. Nii et ümbritsevatele küladele oli Kumma emakülaks.

Kumma külas on 36 suitsu. Talusid on juurde tulnud. Praegune küla on korras ja ilus. Aastal 1998 on ta pärjatud Kehtna valla kaunima küla tiitliga. Hetkel elab külas saja inimese ümber. Neist lasteaia ja koolilapsi on 22. Küla on olnud läbi aegade tuntud kui vankrimeistrite ja seppade külana. Tänapäeval annavad mõned majapidamised endale ise elatist või tegelevad eraettevõtjatena. Paljud töötavad kas riigisektoris või eraettevõtetes nii maakonnas, Eestis laiemalt või välismaal. Meil on külas Kandlekoda ja pärimusmuusika edendajad, nõelraviarst, hobustekasvatajad.

Külal on olemas oma külaplats koos kiige, karusselli, esinemiskoha ja katusealusega. Seal asub ka võrkpalliplats, mille ümber praegune külaplats tekkiski. Võrkpall oli külapoiste ja -tüdrukute hulgas väga moes. Mängimas käidi igal kolmapäeval, laupäeval ja pühapäeval – õhtuti. Muul ajal pidid ju talulapsed ja -noored kodus töötama. Moodustati võistkonnad – mängima tulid ka naaberkülade poisid (Nurme, Saunaküla, Kaerepere). Kui videvikus palli enam ei näinud, süüdati lõke, lauldi, mängiti „Tagumist paari" ja muid mänge. Joomist ja laaberdamist ei olnud. Plats hoiti korras. Peagi ehitati platsi äärde pingid ja väike puukiik. Võisteldi ka ülevõlli kiikumises.

Kuigi tänapäeval seal enam nii tihti palli ei mängita, on seda platsi suurendatud, täiendatud. See on meie küla kokkusaamise paik. Samas, igal aastal jaanipäeval ja küla kokkutulekutel on võrkpallimängud traditsioonilised. Alguses võistlused, pärast lihtsalt mängud mängimise pärast. Ja õhtul lõkke ääres mängivad koolilapsed samuti platsil palli. Ja nii igal aastal. See on selle platsi tänapäev. Ka külaplatsi nimi on rahvasuus tänini PALLIPLATS. Põhjus teadagi, miks. :)

Küla traditsioonilised üritused on hetkel kevadtalgud, jaanipäev ning külakokkutulekud. Viimased toimuvad iga 5 aasta tagant.

Ajaloolised andmed raamatust „Kumma küla ajaloost, taludest, tänapäevast" 2006 Anne Archipov

Kontakt: kummakyla@hotmail.com