Keava

 

Keava alevik hakkas samanimelise raudteejaama ümber kujunema selle sajandi alguses. Keavast itta jääb LINNAALUSTE küla. Vanim teade Keavas asunud linnuse kohta on vene kroonikates 1054.aastast (Kedipiv). See on üldse esimene kirjapanek Rapla maakonna paikade kohta. (Tallinnat mainiti esmakordselt täpselt sajand hiljem). Linnaaluste küla kohta on esmane teade 1241. (Litnanas), Keava küla kohta 1410.(Kedempe), selle asemele rajatud mõisa kohta 1486.aastast (Kedenpäh). 
Küla piirneb idas Keava rabaga, põhjas metsaste Keava-Esku jääaegsete servmoodustistega. Keava raba põhjaosas toodetakse freesturvast, kolmveerand rabast kuulub aga Keava sookaitsealasse, mille peaeesmärk on heade jõhvikakasvukohtade säilitamine.
Keava-Esku servamoodustised on väga vahelduva reljeefiga ala Keava raba idaserval. Nende pikkus on 2 km ja laius 0,5 km. Kohapeal tuntakse paika Keava mägede või Mäi metsana. Siin leidub kuni 20 m kõrgusi järsuveerulisi põhja-lõuna-suunalisi seljandikke ja nende vahele jäävaid sulglohke, aga ka üksikuid eraldi seisvaid künkaid. Keava mägede lõunapiiril vastu põlde on üksik järskude nõlvadega küngas (kõrgus merepinnast 82 m). See on Linnamägi - muistne Keavalinnus. Siinne kants oli Muinas-Harju lõunapoolseim kaitseehitis, mis leidude järgi otsustades rajati selle aastatuhande alguses. Siseõue pind oli 30x80 m, seda ümbritses kivivall, mis nüüdki veel jälgitav, ja tolle pealpalktara. Põhjalikumalt on linnus seni uurimata. Novgorodi letopissist on teada, et 1054.aastal tegi äsja troonile tõusnud Kiievi-Novgorodi vürst Isjaslav Jaroslavitsh oma esimese sõjaretke eestlaste maale, kus vallutas linnuse nimega Osek Kedipiv. See on ainuke kirjalik teade kantsi kohta. 
Praegu varemeis olev Keava mõis ehitati ühtedel andmetel 1486.aastal, teistel andmetel eksisteeris ta vähemalt 60 a. varem.

 

Keava kohta saab veel lugeda siit.